Jõulukombed


Jõulud on ühed tähtsamad rahvakalendripühad ka tänapäeval! Nad tähistavad talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Jõulude vastandiks on jaanipäev, mis on täpselt pool aastat varem kui jõulud.

Jõule ja aastavahetust tähistatakse peaaegu igal pool maailmas, siis süüakse rohkelt toitu, mängitakse, lauldakse ja lõbutsetakse. Jõulude ajal saadakse kinke, saadetakse tuttavatele kaarte ja mälestatakse esivanemaid surnuaias või kodus.

Kuid kõige enam määrab selle, missuguseid jõulud on, ikkagi see, kas peres on lapsi või ei ole. Nii oli see varem ja on ka täna muudegi pühade puhul. Lastega peredes on kombeid rohkem ja pühad mitmekülgsemad. Tänapäeval on tavaks, et külas käiakse siis, kui tahetakse, jõuluks aga minnakse ikka tingimata koju, eriti sõidavad koju kaugemal õppivad lapsed. Kuigi kaasajal veedavad jõuluõhtut ühiselt ka lihtsalt head sõbrad, nii et kodud pole nii suletud kui varasematel aegadel.

Eesti keelne sõna jõulud tuleneb jul (vana inglise nimetus yule). Vanasti kutsuti Eestis jõulusid ka talviste-, talvsi, taliste ja talsipühadeks

Jõuluaja kestust on arvatut erinevalt tavaliselt toomapäevast 21. detsemberist kuni kolmekuningapäevani 6. jaanuarini. Kiriklikult on tähistatud jõulusid 354. aastast 25. detsembril.

19. sajandi lõpuni toodi talutarre või äärelinna majadesse õled. Vanemate jõulumälestuste kirjelduste tõttu võib arvata kui tore oli neis hullata. Vahel toodi ka heinad tuppa. Põhjendatud on teguviisi eeskätt sellega, et Kristus sündis tallis ja ta esimene ase oli sõimes. Mõnes kohas näiteks saaremaal küsiti enne luba kui õled tuppa toodi. Tänapäeval tehakse õlgedest jõulukroone ja jõulusokke.

Vanasti toodi peaaegu igasse peresse metsast jõulukuusk, seda ehiti ainult küünaldega. See viidi jõulude lõppedes välja. Praegu toovad vähesed inimesed endale metsast jõulukuuse, enamused toovad lihtsalt mõne oksa on neid kes asendavad seda jõulupärjaga, kuid paljud ehivad ka kunstkuuskesid. Kuuskesid ehitakse kas mitmevärviliste ehetega või ühevärviliste ehetega, olenevalt moest. Kuuskedele pannakse elektriküünlad.

Jõulukuuse kõrval kuuluvad 20. sajandi kodudesse toalilled: jõulutäht, alpikann, hüatsint, tulp, fuksia.

Jõulude ajal käiakse kirikus ja ka haudadel, kus pannakse sinna põlev küünal.

Praegune jõuluvana, kes lastele kinke toob on tulnud Püha Nikolaust, kelle kuju on läbinud samuti väga pika arengu. Erinevates riikides ootavad lapsed erinevalt jõule mõnel pool paneb jõuluvana akna taha sussi sisse kinke, mõnel pool näitab jõuluvana ennast ise ja annab kingid lapsele kätte, mõnel pool kukutab ta korstnast sisse ja lapsed saavad kingi kamina eest kätte. See on olnud niimoodi juba mitmeid sajandeid. 20. sajandil hakkasid lapsed jõuluvanale kirju saatma.

Jõuluajal ei tohi tööd teha. Keelatud olid kärarikkad tööd (puulõhkumine, pesupesemine) ja ka igasugune naiste näputöö, nagu kudumine, ketramine, õmblemine ja isegi nõelumine. Kogu jõuluöö pidi olema ärkvel, et järgmisel aastal ei oleks unine.

Jõuluõhtul viidi lauta loomadele toitu, tänapäeval viiakse metsloomadele metsa toitu.

Jõuluõhtul tuli süüa 9-12 korda või tuli panna lauale vastav arv roogasid. Vanasti tapeti jõuludeks siga. Jõuluõhtul söödi sealiha, hapukapsast, kartuleid, naereid, kaalikaid, soolaube ja verivorste joodi õlut ehk jõulukalja. Rannaaladel söödi ka kala.